摘要:Artiklis leiab käsitlemist katseliste meetodite kasutamine keeleteaduses, täpsemalt semantikas. Pikemalt peatutakse kahel etapil – katse kavandamise ja läbiviimise etapil. Tuues näiteid katselise semantika valdkonnast, arutletakse muuhulgas järgmiste teemade üle: hüpoteeside püstitamine ja operatsionaliseerimine, uurimuse valiidsus ja reliaablus, mõõdetavad tunnused, valimi esinduslikkus ja juhuslikkus, valimi maht, katseplaani valik, katsematerjali koostamine ja esitus, katsealuste värbamine ja instrueerimine. Artikli eesmärk ei ole pakkuda vastuseid kõigile küsimustele, mis keeleteadlastel katset planeerides tekkida võiks. Paljuski oleneb katse planeerimine ja teostus konkreetsest uurimisküsimusest ja iga katsega kaasneb rida spetsiifilisi küsimusi. Siinses artiklis on peetud oluliseks välja tuua vaid mõningad põhiaspektid, millega iga uurija, kes eksperimentaalset meetodit tähenduse uurimisel rakendab, peaks arvestama. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.06